Ensüümid silos

Ensüümide kasutamine silokindlustuslisandites parandab silo säilimist ja aitab suurendada toiteväärtust.

Eesti oludes on soovitatav kasutada silokindlustuslisandeid, mis sisaldavad ensüüme. Need vähendavad silo riknemist, pärsivad kahjulike mikroobide teket, parandavad sööda seeduvust ning toiteväärtust.

Miks lisatakse ensüüme silokindlustuslisanditesse?

Meie kliimatingimustes on sõltuvalt kultuurist, kasvufaasist ja koristustingimustest suhkrute sisaldus taimedes väga erinev. Piisav suhkrute sisaldus on kõrrelistel kultuuridel, sellepärast on otstarbekas kasutada silokindlustuslisandit, mis sisaldab ainult homofermentatiivseid baktereid.

Erinevatest kultuuridest (liblikõielised ja kõrrelised või ainult liblikõielised) koosneva silo puhul, mis on Eestis väga levinud, on suhkrute sisaldus reeglina madal. Sellistes silodes on otstarbekas sileeruvuse parandamiseks kasutada ensüüme sisaldavaid silokindlustuslisandeid. Lisaks aitavad ensüümid tõsta sööda toiteväärtust ning pikendavad säilimisperioodi.

Miks kasutadada ensüümidega silokindlustuslisandeid?

• Ensüümid lagundavad fermentatsiooni käigus taimede rakukestaaineid (tselluloos/hemitselluloos), tänu sellele paraneb silo seeduvus. Lisaks lagundavad ensüümid kiudu lihtsuhkruteks ning aitavad bakteritel toota piimhapet, mis omakorda langetab silo pH-d.
• Ensüümid toimivad juba väga väikestes kogustes. Nende kontsentratsioon on väga täpselt määratletud, et tagada optimaalne kasu ilma taime struktuuri hävitamata.
• Igal ensüümil on optimaalne pH, mille juures see toimib. See ei ole sama kõikidel tsellulaasidel ja hemitsellulaasidel ning kõik need ei kohane ka silo happelise keskkonnaga. Lallemand on valinud ensüümid, mis vastavad fermentatsiooni tingimustele ning püsivad aktiivsed kogu sileerimise vältel. Kui fermentatsioon on lõppenud, muutuvad ensüümid loomulikul teel mitteaktiivseteks ja lagunevad.

Lallemandi katse näitas, et ensüüme sisaldavate silokindlustuslisanditega toimus hapestamine esimese viie päeva jooksul oluliselt tugevamini kui võrdluskatsetes. Lisandita ja ainult bakteriga katses oli viiendaks päevaks piimhappe osakaal pisut üle 1%, samas ensüümide ja bakterite koostoimel tõusis piimhappe osakaal 2,5%-ni.

Kuidas muutub tselluloos glükoosiks?

Struktuursetest süsivesikutest aitavad lihtsuhkruid teha kahte tüüpi ensüümid: tsellulaas (beeta glükanaas) ja hemitsellulaas (ksülanaas).

a) Tsellulaasiga tselluloosist glükoosiks:

• Endoklukanaas lõhub tselluloosis olevaid sidemeid ning lagundab selle oligosahhariidideks.
• Eksoklukanaasid lagundavad tselluloosi süsinikahela otstes olevad sidemed tsellobioos-disahhariidiks.
• Beeta-glukosidaasid lagundavad disahhariidid glükoosiks. See ensüüm on kriitilise tähtsusega, kuna on viimane samm bakterite energiaga varustamisel. Beeta-glukosidaasita jääks protsess poolikuks ning osaliselt lõhutud tselluloosi ahel jääks ikkagi kasutamata.

b) Hemitselluloos ja ksülanaas

Hemitselluloosi molekuli küljes olevad süsinikuahelaga seotud suhkrud ksüloos või arabinoos harutatakse lahti ksülanaasi poolt. Neid suhkruid saavad kasutada vaid vähesed bakterid, kuid Lallemandi lisandites olev pediococcus pentosaceus just neid suhkruid tarbibki. Nii on sellel bakteril olemas sisuliselt konkurentsitu energiaallikas. Seetõttu ongi Lallemandi pediococcus pentosaceus tüvi tänu ksülanaasile väga edukas silo hapestaja.

Kust ensüümid pärinevad?

Lallemandi silokindlustuslisandites kasutatakse taimede poolt looduslikult sünteesitavaid ensüüme. Kõik silokindlustuslisandid on GMO vabad.

Kuidas ma tean, et silokindlustuslisand sisaldab ensüüme?

Info leiad pakendilt. Pakendil on kirjas ensüümide nimed, nende kogus ja garanteeritud toime. Samuti on pakendile märgitud ensüümide päritolu - ensüümi tootev tüvi ja selle registreerimisnumber.