Närilistele piir kiirsöötmise meetodiga!
Üle 50 aasta on enamik rodentitsiid-tõrjesöötasid sisaldanud toimeainena mõnd antikoagulanti. Need aeglase toimega (kroonilised) antikoagulantsed mürksöödad vahetasid välja kiirema toimega (akuutsed) söödad, nagu strühniin ja tsinkfosfiid.
Antikoagulantsete söötade kasutuselevõtuga kujunes välja kaks söötmismeetodit, mis on mõeldud just seda tüüpi tõrjesöötadele: liig- ja impulss-söötmine. Seoses uue, koagulandina toimiva rodentitsiid-sööda Selontra kasutuselevõtuga, mis sisaldab toimeainena kolekaltsiferooli, on omakorda välja töötatud kolmas söötmismeetod – nn kiirsöötmine.
Kiirtõrje meetodiga:
Selontra söömist pärssiv mõju hoiab ära liigse mürksööda tarbimise, mis tähendab, et rottide ja hiirte ohjamiseks kulub vähem sööta. Selontra ja kiirsöötmismeetodi koostoimes on võimalik rottide ja hiirte populatsioon kontrolli alla saada kuni kolm korda kiiremini kui antikoagulantsete mürksöötadega. Selontra on hästitoimiv lahendus närilistest vabanemiseks väiksema aja- ja rahakuluga.
"Selontra peibutusaine on suurepärane: 3-4 erineva tõrjemürgi hulgast valitakse enamasti just Selontra. Meeldib, et üksikdoos ei lagune välitingimustes väikseks massiks laiali. Selontra on väga mugavates doseeringutes, mis on mõeldud kohe kasutamiseks, ega määri kindaid ja söödamaja. Lisaks saab Selontrat kasutada kohtades, kus on rodentitsiidid keelatud, näiteks toiduainetööstustes. Mugav ladustada, lühike ooteaeg, sertifitseeritud toode."
Meelis Lepp, Control Lab OÜ
| LOOMALIIK | Olukord | Kogused iga söödapunkti jaoks |
|---|---|---|
| Koduhiired | Siseruumides ja õues hoonete ümbruses | 20 g kuni 40 g (1-2 plokksööta) iga 1 kuni 2 meetri järel |
| Ränd- ja kodurotid | Siseruumides ja õues hoonete ümbruses | 100 g kuni 140 g (5-7 plokksööta) iga 5 kuni 10 meetri järel |
Näriliste kiireks ohjamiseks tuleb kindlasti kasutada rottide ja hiirte populatsioonile vastavas koguses mürksööta. Kui mürksööta on liiga vähe, siis ei söö mõned närilised piisavalt sööta, et saada kätte surmav annus, ja neid isendeid ei õnnestu kõrvaldada. Samuti võivad ebapiisavas koguses mürksööta tarbinud närilised edaspidi hakata seda vältima. Seetõttu tuleks söödapunktid 1–2 päeva pärast esimese mürksööda väljapanemist üle kontrollida ja mürksööta juurde panna, kui seda on söödud.
Et saaksid kahjuritõrje protsessi ise lihtsasti teostada, soovitame läbida Selontra rodentitsiidi kasutamise koolitusprorgammi, kus on olemas eestikeelsed videod.
Koolituse läbimiseks on vajalik registreerimine, mis on vajalik ametliku tunnistuse saamiseks koolituse lõpus.
Söödamaja sobib ideaalselt kitsastesse peibutusolukordadesse. Söödamaja sisaldab nelja vertikaalset söödaasendit lukustusvarrastega, mis ei kuku puhastamise ajal välja, ning eemaldatavat ümarate nurkadega alust maja kiireks teenindamiseks. Deflektorid hoiavad sööda ja püünised lastele ja mittesihtloomadele kättesaamatus kohas. Söödamaja pakub peibutus- ja püüdmisvõimalusi vastavalt Sinu vajadustele.
1. Paiguta söödamaja nii, et sissekäik oleks seina ääres. Närilised liiguvad põhiliselt mööda samu radu ja need kulgevad tavaliselt seinte äärest, mis pakuvad närilistele kaitset. Söödamaja tuleks paigutada nii, et see jääks närilise teele, see aitab neil sellega harjuda ning teeb ka söödamajja mineku turvalisemaks.
2. Söödamajad tuleks paigutada kohtadesse, kus on näha näriliste tegevuse jälgi ja hoonesse sissepääsude juurde. Võimalusel paigutada söödamajad seinatagustesse, seal tunnevad närilised end turvalisemalt ja mürksööda tarbimine on nende jaoks mugavam.
3. Jälgi, et sööta oleks alati piisavalt. Söödamajasid tuleks peale paigaldamist jälgida tihedamalt paari päeva järel ja asendada tarbitud sööt. Kui tarbimine söödapunktides väheneb, siis võib kontrolli teha harvemini (1-2x nädalas).
1. Jälgi, kus närilised tegutsevad. Sellest annavad märku jäljed tolmus, väljaheited, kahjustused ja lõhn.
2. Hoia ruume puhtana ja korrastatuna. Mida vähem on kohti, kus närilised saavad rahulikult ringi liikuda ja ennast peita, seda keerulisem on neil hoonetes sees pesitseda.
3. Piira ligipääsu toidule. Masinad tuleks väga hoolikalt enne talveks seisma panemist puhastada, et vältida näriliste huvi nendes pesitsemise vastu. Samuti ei tohiks jätta laiali asju, mis võiks närilistele toiduks sobida. Teravilja ladudes on see küll keeruline, aga muudes ruumides tuleks kindlasti tähelepanu pöörata.
4. Sulge avad. Mida vähem avasid hoonel on, seda keerulisem on närilistel hoonesse tungida. Arvestama peab sellega, et närilised suudavad läbi pugeda väga väikestest avadest (nt laiusega 1,3 cm). Võimalusel tuleb sulgeda kõik sellised avad, mis on tekkinud kas ajaga või tehtud näriliste poolt.
5. Paigalda söödamajad nii sise- kui välisruumidesse, sest närilised elutsevad tavaliselt nii sees kui väljas. Kui väljas on tingimused soodsad, ei tungi nad nii palju eluruumidesse, kuid võivad siiski pesitseda ümber hoonete.
6. Veendu, et sööta oleks alati piisavalt. Muidu võib tekkida olukord, kus sööt lõppeb ja näriline saab sellest ainult halva kogemuse ja ei tarbi seda sööta enam.
7. Närilised on kartlikud uute asjade suhtes. Söödamajade paigaldamisel võib minna aega kuni nädal, enne kui närilised julgevad nendesse siseneda. Seega ei pea muret tundma, kui sööda väljapanekul seda kohe tarbima ei hakata.
8. Jätka monitoorimisega, isegi kui probleem tundub olevat lahendatud, sest soodsad tingimused võivad kohale meelitad uued närilised.
| Toimeaine | 0,075% w/w (750 ppm) kolekaltsiferool |
|---|---|
| Pakend | 3 kg |
| Tootja | BASF |
