Perlka

Perlka on toodetud söest, lubjakivist ja õhulämmastikust ning koosneb: 19,8% lämmastikust (N), 50% lubjast (CaO), 1,5% MgO ja ditsüaandiamiidist, mis on tuntud nitrifikatsiooni inhibiitor.

Perlka varustab noori taimi lämmastikuga vastavalt nende vajadusele, muutudes pärast laotamist järjest enam kättesaadavaks. Enne istutamist on oluline jätta 1- kuni 2- päevane „ooteperiood“ iga 100 kg/ha Perlka kasutamise vahele. See garanteerib, et on toimunud tsüaanamiidi lagunemine, mille tulemusena muutub lämmastik kättesaadavaks. Perlkaga töödeldud põllukultuurid sisaldavad vähem soovimatuid nitraate, ilma et kvaliteet langeks.

Perlka sisaldab 50% (CaO) lupja. See on väga aktiivselt reageeriv. Kuid Perlka kasutamine suurendab pH-d ainult paiklikult (mulla pindmises kihis või väetamise alas). Perlka ei asenda lupjamist, ent aitab vähendada lubja kasutamist.

Tsüaanamiid on tuntud toiduallikas mikroobidele ja mikrofloorale. Tänu sellele suurendab Perlka mikroobide aktiivsust mullas, toetades mullas elavate taimepatogeenide, näiteks kapsanuutri ja valgemädaniku, bioloogilist tõrjet. Haiguste tõrjeks on vaja Perlka enne külvi või istutamist põllule laotada, sest tuleb 8-10 cm sügavuselt mullaga segada.

Perlka on fütotoksiline madalajuurelistele taimedele nagu tärkavad umbrohud. Kõige tundlikumad on umbrohud kuni 4 pärislehe faasini. Perlka mõjub ka „idanema hakkamise meeleolus“ seemnetele. Umbrohutõrje efekt on olemas ka siis, kui Perlka jääb mullapinnale, sest tsüaanamiid tungib ise 3-4 cm sügavusele ja mõjub nii tärkavaltele umbrohtudele.

PERLKA

• vähendab nälkjate arvukust ja nende mune;
• täiendab kasutatavate herbitsiidide mõju, mille tulemusena on tõrje efektiivsem;
• hoiab ära mulla kaudu levivaid haigusi, nagu kapsanuuter, ristõieliste mustmädanik (Phoma) ja valgemädanik (Sclerotinia);
• hoiab ära traatussi kahjustused kartuli mugulatel;
• aitab vähendada lubja kasutamist;
• parandab mulla viljakust.

Kasutatav Perlka kogus ei tohi ületada põllukultuuri lämmastiku vajadust. Perlka suudab asendada liitväetistes leiduvat lämmastikku – seetõttu kasuta vajadusel vaid fosforit, kaaliumit ning mikroelemente. Kui mulla pH on üle 7,0, ei ole vaja lisaks lupja kasutada.

Perlka graanulid peavad olema kontaktis niiskusega, et väetis hakkaks lagunema erinevateks ühenditeks. Kui maapind on kuiv, on soovitatav väetise madal (umbes 10 cm sügavusele) mulda viimine.

Herned

200-300 kg/ha 1-2 nädalat enne külvi või pärast külvi, kuni taimed on jõudnud 10 cm kõrguseni. Pealtväetamine ainult kuivade taimede ja niiske mulla korral.

Salat

300-500 kg/ha 2-3 nädalat enne istutamist (kevad) või 1 nädal enne istutamist (suvi).

NB! Tundlikke kultuure, nagu salat, ei tohiks Perlkaga pealtväetada.

Porgand, spinat

300-400 kg/ha 2-3 nädalat enne külvi.

Seller, tomatid, piprad

400-800 kg/ha 2-3 nädalat enne istutamist.

Vaarikad, sõstrad, karusmarjad

300-500 kg/ha varakevadel vahetult enne kasvu algust.

Viljapuud

300-400 kg/ha vahetult enne kasvu algust.

Ristõielised kultuurid

Ristõieliste kultuuride puhul (va kaalikas ja naeris) on kaks kasutusmeetodit:

1) Jaotatud väetamine 500 kg/ha 10 päeva enne istutamist, teine väetuskord 500 kg/ha 14 ja rohkem päeva pärast istutamist, kui taimed on hästi kasvama läinud.

Märkused:

• Kasuta Perlkat vaid siis, kui taimed on kuivad, muidu nad saavad kõrvetada.
• Muld peab olema niiske, kui ei ole, siis on vaja väetis kergelt mulda viia.
• Mitte kasutada vahetult enne vihma või niisutamist. Üleliigne niiskus mullas võib viia selleni, et taimed imavad liiga palju vesiniktsüaanamiidi. Nad võivad ajutiselt muutuda valgeks ning nõrgad taimed võivad surra.

2) Ühekordne väetamine 1000 -1500 kg/ha vähemalt 14 – 21 päeva enne istutamist. Hilisem Perlka kasutamine ei ole nõutav.

Toitainete sisaldus massiprotsentides

Infoleht (Perlka kapsale)

Infoleht (Perlka kartulile)

Ohutuskaart