Kõrvkärsakas ja soonik-kõrvkärsakas: kahjurite bioloogiline tõrje
Kõrvkärsakad on olulised taimekahjurid eelkõige puukoolides, kasvuhoonetes ning poti- ja konteinertaimede kasvatamisel. Üks tuntumaid ja suuremat kahju põhjustavaid liike on soonik-kõrvkärsakas (Otiorhynchus sulcatus).
Kahjustada võivad saada ilutaimed, puukoolikultuurid, marjakultuurid, maasikad ning paljud teised potis ja konteineris kasvatatavad taimed.
Kõige ohtlikumad on mullas või kasvusubstraadis elavad kõrvkärsaka vastsed, kes toituvad taimede juurtest. Bioloogilises taimekaitses kasutatakse nende tõrjeks kasulikke nematoode, sealhulgas Heterorhabditis bacteriophora't.
Kahjustuslink
Täiskasvanud kõrvkärsakad toituvad peamiselt hämaruses ja öösel. Valmikud närivad leheservadesse iseloomulikke ümaraid või ebakorrapäraseid sälke. Päevasel ajal on mardikad tavaliselt peidus taimede, pottide, substraadi ja muude varjuliste kohtade vahel.
Taimele märksa ohtlikumad on mullas elavad valkjad vageltõugud. Noored vastsed toituvad peenematest juurtest, suuremad vastsed võivad kahjustada jämedamaid juuri ja juurekaela.
Tugeva kahjustuse korral väheneb juurestiku võime omastada vett ja toitaineid. Selle tagajärjel taime kasv pidurdub, taim närbub ning ulatusliku juurekahjustuse korral võib lõpuks hukkuda.
Eriti tähelepanelik tasub olla konteinertaimede kasvatamisel, sest piiratud substraadimahus paiknevad kahjuri vastsed ja taime juurestik lähestikku ning juurekahjustus võib kiiresti muutuda oluliseks.
Kuidas soonik-kõrvkärsakat ära tunda?link
Soonik-kõrvkärsaka (Otiorhynchus sulcatus) täiskasvanud mardikas on ligikaudu 8–10 mm pikkune, tumeda värvusega ning heledamate tähnidega kattetiibadel.
Valmikud on lennuvõimetud ja liiguvad peamiselt kõndides. Kuna nad tegutsevad valdavalt hämaruses ja öösel, võivad mardikad päevasel taimede kontrollimisel kergesti märkamatuks jääda.
Vastsed on valkjad kuni kreemikad, pruuni peaga, jalgadeta ning iseloomulikult kaardunud kehaga. Täiskasvanud vastne on ligikaudu 10 mm pikkune.
Üks lihtsamini märgatavaid tunnuseid on leheservadesse näritud sälguline kahjustus. See annab kasvatajale märku, et tasub kontrollida ka kasvusubstraati ja taimede juuri.
Bioloogialink
Emased munevad munad mulda või kasvusubstraati. Munadest koorunud vastsed alustavad toitumist taime peenematest juurtest ning liiguvad kasvades suuremate juurte juurde.
Vastsed arenevad mullas või kasvusubstraadis ja nukkuvad samuti mullas. Pärast nukujärku ilmuvad täiskasvanud mardikad, kes toituvad taimede maapealsetest osadest.
Sõltuvalt temperatuurist ja kasvutingimustest võivad populatsioonis esineda erinevad arengujärgud. Kaitstud kasvukeskkonnas võib kahjuri areng erineda avamaal toimuvast.
Seetõttu tuleb puukoolides ja kasvuhoonetes kontrollida lisaks lehtedele regulaarselt ka potte, konteinerite ümbrust, kasvusubstraati ja taimede juurestikku.
Bioloogiline tõrje – Heterorhabditis bacteriophoralink
Heterorhabditis bacteriophora on nematood, keda kasutatakse kõrvkärsakate ja põrnikate vastsete bioloogiliseks tõrjeks.
Nematoodid viiakse veega mulda või kasvusubstraati. Seal liiguvad nad aktiivselt ja otsivad sobivaid kahjurite vastseid. Nematood tungib kahjuri kehasse ning vabastab seal temaga sümbioosis olevad bakterid. Selle tulemusena kahjur hukkub ning nematoodid saavad peremeesorganismis edasi areneda ja paljuneda.
Ennetamine ja seirelink
Kõrvkärsaka tõrjel annab parima tulemuse kahjuri varajane avastamine ja järjepidev seire.
Kontrolli regulaarselt konteinertaimede leheservi. Poolringikujulised ja ebakorrapärased sälgud leheservades on üks esimesi märke täiskasvanud kõrvkärsakate tegevusest.
Kahtluse korral tasub taimi kontrollida õhtul või öösel, mil valmikud on aktiivsed. Kontrolli ka pottide ja konteinerite aluseid ning muid pimedaid ja varjulisi kohti.
Kui taim hakkab ilma selge põhjuseta närbuma või selle kasv pidurdub, tasub kontrollida juurepalli. Mullas või substraadis leiduvad valkjad, pruuni peaga ja kaardunud vastsed võivad viidata kõrvkärsaka kahjustusele.
Kahjurid: kõrvkärsakad, soonik-kõrvkärsakas (Otiorhynchus sulcatus).
Kasur: Heterorhabditis bacteriophora.
Tõrjutav arengujärk: vastsed ehk vageltõugud.
format_quoteKõrvkärsaka puhul ei tasu piirduda ainult lehekahjustuse jälgimisega.
Valmikute näritud lehed on nähtav hoiatusmärk, kuid suurema kahju võivad põhjustada mullas tegutsevad vastsed. Just juurekahjustus võib põhjustada taimede kasvu pidurdumist, närbumist ja lõpuks taimede hukkumist.
Seetõttu tasub bioloogiline tõrje suunata eelkõige vastsetele. Heterorhabditis bacteriophora võimaldab tabada kahjurit seal, kus taimele oluline kahjustus tekib – mullas ja juurestiku piirkonnas.
Parima tulemuse saavutamiseks tuleb bioloogiline tõrje ajastada perioodile, mil vastsed on nematoodidega tõrjumiseks sobivas arengujärgus ning kasvusubstraadi temperatuur ja niiskus võimaldavad kasuril aktiivselt tegutseda.
