Leinasääsklased - kahjustus ja bioloogiline tõrje

Vastsed elavad kasvusubstraadis ja söövad pistikute ja seemikute peeneid narmasjuuri ja kasvupunkti kalluskudet.

Leinasääsklase vastsete tõrjeks kasutatakse:

• Stratiolaelaps scimitus (röövlest)
• Steinernema feltiae (nematood)
• Atheta coriaria (röövputukas)

Bioloogilise tõrje suur eelis on võimalus hoida kahjurite arvukus kontrolli all ilma tavapärase keemilise tõrje pideva kasutamiseta. See sobib hästi integreeritud taimekaitsesse ning on eriti oluline mahetootmises.

Täiskasvanud leinasääsklased on 3 - 5 mm suurused saledad tumedad sääsed. Neil on niitjad, umbes poole keha pikkused tundlad. 

Leinasääsklaste jalad on pikad. Tiibade soonestust iseloomustab „heinahangumuster“, mis lõpeb tiiva otsas: hangu vars algab tiivakinnituskohast  ning haarad lõpevad tiiva servas. 

Leinasääsklaste vastsed on jalutud ja kahvatud poolläbipaistvad/valged ja neil on must pea. Vastsed võivad kasvada kuni 8 mm pikkusteks.

Vastsed nukkuvad substraadis. Leinasääsklaste vastsed vigastavad peamiselt noorte pistikute ja seemikute juuri. Suurte ja tervete taimede kasvule ei tekita vastsed praktiliselt üldse kahju. Leinasääsklaste vastsete poolt kahjustatud juurte kaudu võivad taime nakatada taimehaigused. Vastsed ja täiskasvanud leinasääsklased levitavad taimehaigusi ka otse.

Leinasääsklaste elutsükkel (muna, kolm vastsejärku, nukk ja täiskasvanu) kestab 3 - 4 nädalat (24°C). Emased munevad 100-150 muna ühe nädala pikkuse eluea jooksul. 

Koorunud vastsed elavad kasvusubstraadis ja söövad pistikute ja seemikute peeneid narmasjuuri ja kasvupunkti kalluskudet. Lisaks sellele söövad nii vastsed kui täiskasvanud leinasääsklased ka erinevaid vetikaid, seeneniidistikku, samuti igasugust lagunenud orgaanilist ainet.

Bioloogilise tõrje puhul annab parima tulemuse ennetav tegevus ja leinasääsklaste varajane avastamine.

Stratiolaelaps scimitus 

Stratiolaelaps scimitus ehk Hypoaspis miles on röövlest, keda kasutatakse peamiselt leinasääsklaste vastsete tõrjeks, kuid ta toitub ka hooghännalistest ja maapinnas asuvatest ripslaste nukkudest ning sookärblaste vastsetest.

Röövlest Stratiolaelaps scimitus on üsna pika elueaga. Piisava toidu olemasolul jäävad nad kasvusubstraati umbes 2-3 kuuks.

Tänu kiirele elutsüklile, pikaelisusele ja mitmekesisele toitumisele sobivad Hypoaspis´e lestad hästi ennetavaks tõrjeks. 

Röövlestad võib puistata väikeste hunnikutena kasvusubstraadi peale pottidesse, mis asetsevad tihedalt koos.

Hypoaspis miles´st saab leinasääsklaste tõrjeks kasutada üheaegselt koos nematoodidega.

Steinernema feltiae 

Steinernema feltiae on putukatel parasiteeriv nematood, keda kasutatakse selliste mullas elavate kahjurite tõrjeks nagu seenesääskede (leinasääsklaste) vastsed ning ripslaste nukud. 

Steinernema feltiae on umbes 1 mm pikkune nematood. Ta otsib aktiivselt peremeesorganismi ja siseneb neisse läbi loomulike kehaavade. Vastse sees vabaneb bakter, mis elab sümbioosis nematoodiga. Bakter lagundab vastsete kudesid, mida nematoodid kasutavad toiduks.

Nematoodisegu lahustatakse vees ja töödeldakse substraati.

Ennetavat tõrjet tuleks alustada kohe pärast istutamist ja töötlemist korrata umbes 2 nädala pärast, eriti seenesääse kahjustuse suhtes vastuvõtlike taimede puhul.

Atheta coriaria 

Atheta coriaria on röövputukas, keda kasutatakse erinevate mullaorganismide, näiteks leinasääsklaste ja sookärblaste tõrjeks.

Atheta coriaria vastsed on kollakad, täiskasvnud läikivad tumepruunid või mustad. Mõlemad on kuni 4 mm suurused. Keha on piklik, sale ning täiskasvanud isendil on selja peal lühikesed kattetiivad, meenutades kehakujult kõrvaharki.

Nii täiskasvanud kui ka vastsed on kiskjad. Atheta coriaria menüüsse kuuluvad leinasääsklaste ja sookärblaste munad, vastsed ja nukud, kuid nad aitavad tõrjuda ka ripslase nukke, hooghännalisi ja juuri kahjustavaid mullas elavaid villtäisid.

Ava purk alles kasvuhoones. Levita mineraalvillale, kookoskiule või ükskõik millisele substraadile.