Seemnesegud rohusilo tootmiseks – mida peaks arvestama?

Seemnesegu valikul tuleb arvestada mullastikku, niiskusrežiimi, rohumaa planeeritud kasutusiga, niidete arvu, talvekindlust ning seda, millise kvaliteediga silo söödaratsioonis vajatakse.

Eesti tingimustes on eriti oluline valida liigid ja sordid, mis sobivad meie klimaatilisse regiooni ning suudavad rohumaas püsida ka pärast keerulisemaid talvesid.

Eestis kasutatav seemnesegu ei pea olema sama koostisega kui Kesk-Euroopas edukalt töötav segu. Lühem vegetatsiooniperiood, talvised temperatuurikõikumised, kevadine kasvualgus ning piirkonniti väga erinevad mullad esitavad heintaimedele teistsugused nõuded.

Seetõttu tuleb hinnata nii liikide kui konkreetsete sortide talvekindlust ja püsivust.

Intensiivseks silotootmiseks mõeldud segudes kasutatakse sõltuvalt kasvukohast näiteks:

• karjamaa-raiheina;
• aru-raiheina ehk festulolium'i;
• harilikku ja roog-aruheina;
• timutit;
• punast ristikut;
• lutserni.

Hea segu ei ole lihtsalt võimalikult suure liikide arvuga segu. Igal komponendil peab olema agronoomiline eesmärk.

Enne seemnesegu tellimist tasub agronoomil vaadata üle põllu tegelikud kasvutingimused.

• Milline on mulla pH?
• Kas tegemist on mineraal- või turvasmullaga?
• Kas põld kannatab põua või liigniiskuse all?
• Kui pikaks ajaks rohumaa rajatakse?
• Mitu niidet aastas planeeritakse?
• Kas eesmärk on maksimaalne proteiin, seeduvus, saagikus või nende tasakaal?

Alles seejärel tasub otsustada, milline seemnesegu konkreetsesse külvikorda sobib.

Raiheinad ja aru-raiheinad intensiivsesse silotootmisse

Intensiivse rohusöödatootmise puhul on raiheinad ja aru-raiheinad (festulolium) väärtuslikud eelkõige kiire kasvu, hea ädalakasvu ning kõrge toiteväärtuse tõttu. Need omadused võimaldavad hästi majandatud rohumaalt saada kasvuperioodil mitu kvaliteetset niidet.

Raiheinte puhul tuleb Eesti tingimustes pöörata erilist tähelepanu sordi talvekindlusele. Ainult kõrgest saagipotentsiaalist ei ole palju kasu, kui taimik pärast keerulisemat talve hõreneb.

Punane ristik annab segule proteiini

Punase ristiku ja kõrreliste segud on Eesti silotootmises praktiline lahendus.
Niidusegu tüüpi punase ristiku ja kõrreliste segu sobib silo tootmiseks ning rohumaa rajamiseks ka allakülvina. Punane ristik suurendab liblikõieliste osakaalu ja aitab saada proteiinirikkamat rohusööta.
Kõrrelised annavad segule omakorda struktuuri ja aitavad parandada taimiku püsivust.
Lühema kasutusajaga rohumaal sobivad kiiremad raiheinad, pikema kasutusajaga rohumaal muutuvad olulisemaks timut ja aruheinad.

Lutsern põuakindlama proteiinisilo tootmiseks

Sobiva mullaga põllul on lutsern üks väärtuslikumaid proteiinirikka rohusööda tootmise kultuure.
Lutserni tugev ja sügavale ulatuv juurestik aitab taimel kasutada sügavamates mullakihtides olevat vett. Seetõttu võib lutsern anda väärtuslikku saaki ka põuasematel kasvuperioodidel.
CutMax Alfa Protein on lutsernipõhine seemnesegu, mis on mõeldud kõrge proteiinisisaldusega rohusööda tootmiseks.
Lutserni puhul tuleb aga põld hoolikalt valida. Happeline ja liigniiske muld lutsernile ei sobi. Enne rajamist tasub kontrollida vähemalt mulla pH-d, toitainete sisaldust, drenaaži toimimist ja põllu umbrohtumust.

Lutserni seemne töötlus sisaldab seemne ümber muu hulgas lubi ja mügarbaktereid, mille eesmärk on toetada taimede algarengut ja juuremügarate moodustumist.
Ka töödeldud seeme ei tee siiski happelisest või märjast põllust head lutsernipõldu – õige kasvukoha valikut tehnoloogia ei asenda.

Turvasmuld vajab teistsugust segu

Üks seemnesegu ei sobi igale põllule.

Turvasmuldadele sobiva segu koostamisel tuleb arvestada teistsuguste niiskus- ja talvitumistingimustega kui tavalisel mineraalmullal. Sellistes tingimustes võivad olulisteks liikideks olla näiteks timut, harilik aruhein, aasnurmikas ja roosa ristik.

Mineraalmuldadel on valik laiem ning sõltuvalt tootmise eesmärgist saab kasutada kõrreliste segusid, punase ristiku ja kõrreliste segusid või sobivates tingimustes lutsernipõhiseid segusid.
 

Hea seemnesegu loob potentsiaali kvaliteetse silo tootmiseks, kuid ei garanteeri seda.

Silo kvaliteedi määrab kogu tootmisahel:

• seemnesegu
• rohumaa rajamine
• väetamine 
• taimiku botaaniline koosseis
• niiteaeg
• närvutamine, koristamine, tallamine ja hoidla sulgemine.

Eriti oluline on esimese niite õige ajastus.

Heintaimede vananedes suureneb saak, kuid samal ajal kasvab kiusisaldus ning väheneb sööda seeduvus. Seetõttu ei pruugi hektarilt saadav maksimaalne kuivainesaak anda lüpsikarjale majanduslikult kõige väärtuslikumat silo.

Silotootja peab leidma tasakaalu saagikuse ja toiteväärtuse vahel.

Kui eesmärk on saada kõrge proteiinisisaldusega põhisööta, võivad suurema liblikõieliste osakaaluga segud olla väga väärtuslikud. Kui söödaratsioon vajab rohkem hästi seeduvat kõrrelist silo, võib olla põhjendatud raiheinte ja aru-raiheinte suurem osakaal.

Lutsern, punane ristik ja kõrrelised ei konkureeri seega tingimata omavahel – nad võivad täita söödaratsioonis erinevaid ülesandeid.

Suure piimatoodanguga karjas on oluline mõelda juba seemnesegu valides sellele, millist silo soovitakse söödalavale 1–4 aasta pärast saada.

Puhaskülvide puhul saab lähtuda järgmistest orienteeruvatest külvisenormidest.

NB! Need on puhasliikide orienteeruvad külvisenormid. Seemnesegus tuleb iga liigi kogust arvestada vastavalt segu koostisele, seemne kvaliteedile, külviviisile ja soovitud taimiku botaanilisele koosseisule.