Sookärblased – kahjustus ja bioloogiline tõrje

Sookärblased põhjustavad dekoratiivtaimedele esteetilist kahju, jättes väjaheite musti täpikesi õitele ja lehtedele, lisaks levitavad vastsed ja täiskasvanud isendid taimehaiguseid nii dekoratiiv- kui ka köögiviljataimedel.

Sookärblaste tõrjeks kasutatakse nematoodi Steinernema carpocapsae ja röövputukat Atheta coriaria.

Täiskasvanud sookärblane on 3-4 mm pikkune, must ja jässakas. Tal on lühikesed ja tömbid tundlad ning lühikesed jalad (seenesääsel on seevastu 

pikad ja peenikesed jalad ning pikad tundlad). Sookärblaste tiibadel on erineva suurese ja kujuga hallid laigud. 

Vastne on 5-8 mm, määrdunud rohekaspruun ja kahe hingamistoruga tagakehas. Vastsel puudub selgesti eristuv peakapsel (seenesääsel on must peakapsel).

Sookärblased põhjustavad oma väljaheitelaikudega esteetilist kahju dekoratiivtaimedele. Kasvuhoonesalati lehtede vahel hukkuvad sookärblased põhjustavad kosmeetilist ja hügieenilist kahju. Sookärblased võivad kahjustada taimede pehmeid kudesid. Lisaks on teada, et sookärblaste vastsed ja täiskasvanud isendid levitavad taimehaiguseid.

Sookärblaste areng munast täiskasvanuks võtab aega 9-12 päeva. Emane elab umbes 14 päeva ning selle aja jooksul muneb niiskesse kasvusubstraati keskmiselt 300 muna (25°C). Nii vastsed kui ka täiskasvanud isendid söövad erinevaid vetikaid ja teisi kasvusubstraadi pinnal elavaid mikroorganisme.

Steinernema carpocapsae

Steinernema carpocapsae on putukatel parasiteeriv nematood, keda kasutatakse sookärblaste tõrjeks.

Kolmanda staadiumi vastseid kasutatakse nematoodipreparaatides.

Nematoodisegu lahustatakse vees ja kastetakse substraati. Nematoode tuleks levitada varahommikul või õhtul, sest nad on päikesevalguse ja kuivamise suhtes tundlikud.

Atheta coriaria

Atheta coriaria on röövputukas, keda kasutatakse erinevate mullaorganismide nagu leinasääsklaste ja sookärblaste tõrjeks.

Atheta coriaria vastsed on kollakad, täiskasvnud läikivad tumepruunid või mustad. Mõlemad on kuni 4 mm suurused. Keha on piklik, sale ning täiskasvanud isendil on selja peal lühikesed kattetiivad, meenutades kehakujult kõrvaharki.

Nii täiskasvanud kui ka vastsed on kiskjad. Atheta coriaria menüüsse kuuluvad leinasääsklaste ja sookärblaste munad, vastsed ja nukud, kuid nad aitavad tõrjuda ka ripslase nukke, hooghännalisi ja juuri kahjustavaid mullas elavaid villtäisid.

Edukas bioloogiline tõrje algab seirest, mitte kasurite tellimisest.

Kasvuhoones tasub kasutada kollaseid liimpüüniseid ning teha vähemalt kord nädalas süstemaatiline taimede ja kasvusubstraadi kontroll. 

Vältida taimede ülekastmist ja liigset väetamist, kuna see võib sookärblaste aktiivsust soodustada.