Taliviljade sügisväetamine

Lämmastik on oluline element terve kasvuperioodi jooksul – taimed on lämmastikupuuduse osas väga tundlikud. Lämmastik osaleb fotosünteesis, mängib rolli rakkude pooldumisel ning uute kudede moodustamisel. Lämmastiku omastamine algab varakult, mis tähendab, et sellel on oluline roll juba ka võrsumise soodustamisel. 

Neil põldudel, kus eelkultuuriks on teravili, tuleks lämmastikku anda põhu lagundamise soodustamiseks. Taimejäänuste lagundamiseks on oluline lagundatava materjali süsiniku ja lämmastiku suhe (C : N) ning teraviljapõhu puhul on see 50…100: 1, kuigi optimaalne oleks 15…25:1. Seega jääb teraviljapõhu lagundamisel mikroobidel lämmastikust puudu ning see võetakse mullavarudest. Mis omakorda tähendab seda, et kultuurtaimikul võib tekkida lämmastikupuudus. Kirjanduse andmetel on 1 tonni põhu lagundamiseks vaja 5-7 kg lämmastikku. Taimejäänuste kiiremaks mineraliseerumiseks antav lämmastik tuleks laotada esimesel võimalusel pärast saagi koristamist (nt enne randaalimist). Kasutades sügisel madala lämmastikusisaldusega NPK-väetisi, võiks lisakoguse N- või NS-väetist anda vahetult enne või mõni päev pärast külvamist, mitte jääda ootama teraviljade tärkamist.

Baltic Agro tootevalikus on mitmeid lämmastikväetiseid, mis sobivad sügiseseks kasutamiseks: AN 34, CAN+S ning YaraBela Axan 27+4S.

Väävel aitab parandada lämmastiku omastamist, osaleb aminohapete ja proteiini sünteesil, parandab talvekindlust ning juurestiku arengut. Väävlit soovitatakse sügisel anda maksimaalselt 10-15 kg/ha. Väävli kasutamisega ei tasu liialdada, kuna ta on mullas väga liikuv element ning leostub sügis-talvisel perioodil mullast välja. Väävel seob endaga mullas kaltsiumit ja magneesiumit ning leostudes võtab ka need mullast kaasa. Tulemuseks on muldade hapestumine.

Fosfor tagab juurte ja varte normaalse arengu, osaleb klorofülli ja ATP sünteesis ehk energia kogumises ja transpordis ning on seega väga oluline fotosünteesi toimimiseks. Lisaks aitab fosfor tõsta taimede talvekindlust. Fosforit antakse suures osas põhiväetisena ja kriitiline vajadus on just kasvu alguses, taliteraviljadel teisest lehest kuni kõrsumise alguseni, rapsil 2.-4. lehe moodustumiseni. Fosfori puudusel värvuvad alumised, vanemad lehed punaseks/lillakaks, juurte areng on pärsitud.

Fosfor pole mullas väga liikuv ja suurem osa sellest on taimedele kättesaamatus vormis. Happelistes muldades seotakse fosfor raua- ja alumiiniumiühenditega, aluselistes muldades pärsib kaltsium fosfori omastamist.

Kaalium on sügisel üks olulisemaid toiteelemente, seda just talvekindluse seisukohalt. Kaalium osaleb suhkrute ja valkude sünteesiprotsessis. Talvised madalad temperatuurid põhjustavad jääkristallide teket taimekudedes. Kristallid lõhuvad rakuseinu ning põhjustavad rakkude de-hüdreerumist, mis toob kaasa taimede hukkumise. Kaalium aitab tõsta taimekudedes suhkrute sisaldust, mis vähendab taimemahla n.ö külmumispunkti. Seeläbi on taim vastupidavam temperatuuride kõikumisele. Lisaks reguleerib kaalium ka õhulõhede avanemist ja sulgumist, mis aitab kuival ajal säilitada taimedes turgorit. Kaaliumi puudusel on häiritud juurestiku areng, taimed on vähem vastupidavad erinevatele ebasoodsatele keskkonnatingimustele.

Sügisel sobivad taimede fosfori ja kaaliumi nõudluse rahuldamiseks madala lämmastikusisaldusega kompleksväetised, mis on üldjuhul kõrge kaaliumi sisaldusega. Üldine soovituslik kasutusnorm on 250-350 kg/ha sõltuvalt väetisest ning mulla väetustarbest.