Jahulest (Tyroglyphus farinae)

Jahulest on kõige levinum toiduaineid kahjustav liik, kes muneb viljale, puude seemnetele, loomasöödale ja kuivatatud puuviljadele. Välimuselt on jahulest kahvatut hallikas-valget värvi ja roosade jalgadega. Jahulest närib läbi terakesta (idulehepoolsest otsast) ja jääb terasse. Kahjustatud tooted on toiduks kõlbmatud - kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti: odavaim meetod on profülaktiline tõrje ehk desinsektsioon tühjas hoidlas igal aastal enne uue vilja sissetulekut. Teatud määral aitab ka fumigeerimine laadimise ajal ning pärast vilja tasandamist panna peale kate, et vältida kahjurite sattumist pinnale.

Kõdutäilised (Psocids)

Kõdutäilisi võib sageli segi ajada lestadega, kui noored kõdutäid väljuvad munadest läbipaistvatena. Kõdutäilisi on sageli leitud pakkematerjalidel. Tõsised kahjustused esinevad rohkem soojemates ja niiskemates tingimustes, sest kõdutäilised vajvad arenemiseks üle 60% suhteliselt õhuniiskust. Kõdutäiliste tõttu on terveid koormaid välja praagitud.

Terakärsakas (Calandra granaria)

Terakärsakas on levinud terakahjur, kes kahjustab nisu, kaera, rukist, otra, riisi ja maisi. Noormardikad on helepruunid, täiskasvanult aga tumepruuni värvuse ja pika kärsaga putukas. Terakärsakas puurib munemiseks pika kärsaga teradesse augud. Teri kahjustab ka kärsaka vastne: terve vastse eluiga möödub ühes teras, kus ta toitub tera sisemusest, seejärel nukkub teras. Üldiselt on neid harva näha väljaspool viljatera. Nakatumine võib põhjustada terade kuumenemist ja niiskustingimuste muutmist. Terakärsakas soodustab lestade arenemisvõimalusi ning selle tagajärjel terad kuumenevad ja võivad hallitada. Kõige olulisem on hoida ladu puhas ning teostada igal aastal enne uue vilja sissetulekut desinsektsioon. Isegi kui kahjustused avastatakse varakult, on ainus efektiivne viis vili hävitada ja teostada fumigeerimine.

Harilik jahumardikas (Tenebrio molitor)

Harilik jahumardikas on täiskasvanuna tumepruun mardikas, kes on öise eluviisiga. Teda meelitab ligi kopitanud lõhn, seega viitab jahumardikas sööda halvale kvaliteedile. Vilja kahjustab nii valmik kui vastne: emane muneb kuni 500 muna taarale või otse teraviljasaadustesse. Kuna harilik jahumardikas kahjustab vana teravilja, mis on sageli eelnevalt teiste putukate poolt kahjustatud, tuleb jälgida, et uue vilja sissetoomisel lattu poleks vana vilja, mis võib olla juba kahjustatud. Seega tuleks teostada igal aastal profülaktilise tõrjena tühjas hoidlas desinsektsioon.

Väike-jahumardikas (Tribolium destructor)

Väike-jahumardikas on umbes 5 mm pikkune ja mustjaspruuni värvusega putukas, kes muneb teradesse, seemnetele, põranda- ja puidupragudesse. Tõugud toituvad nii seemnetest kui kuivainest. Esineb Eestis kohakuti.

Ruuge-jahumardikas (Tribolium confusum)

Ruuge-jahumardikas on punakaspruun, 3-3,5 mm pikkune lennuvõimetu mardikas. Soojades hoiuruumides areneb pidevalt. Vilja kahjustab nii valmik kui vastne ning kahjustatud vili muutub kahjuri eritiste tõttu mõruks ja haisvaks.

Aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis)

Aidalamesklane on tumepruun mardikas, kellel on seljakilbi äärtes piigitaolised lisandid. Mardikad munevad teraviljasaadustele kogumikena ning veedavad kogu elutsükli viljas. Vastseid võib leida peamiselt 2 cm vilja ja toiduainete pealmises kihis. Aidalamesklased jäävad ellu ka kütmata ladudes, samuti elavad talve üle pragudes ja nakatavad teravilja järgmisel aastal. Nende poolt rikutud toiduained tuleb hävitada: kasutatakse kõrgeid temperatuure. Edukalt saab kasutada ka fumigeerimist.

Harilik teesklane (Ptinus fur)

Harilik teesklane on väike pruunivärvuseline mardikas, kelle puhul esineb suguline diformism ehk kahekujulisus. Mardikad on nii taim-kui röövtoidulised ja kahjustavad on mõlemad arengujärgud. Harilik teesklane on öise eluviisiga ja muneb nii teraviljasaadustele kui ka riidele ja nahale. Talub hästi madalaid temperatuure, -15°C mõjub aga mõne päeva jooksul surmavalt.

Küürak-teesklane (Niptus hololeucus)

Küürak-teesklase valmik on pruuni värvusega, kumera tagakehaga, tihedate kollaste karvakestega kaetud. Vaste on valge, pruuni peaga, peenikeste karvadega kaetud.

Austraalia ämblikmardikas (Ptinus tectus)

Ämblikmardikas on pruun karvadega mardikas, kellel on tiibadel jooned. Ei liigu, seetõttu näeb neid harva. Vastsed kaevandavad toidus ja teistes materjalides, seejärel nukkuvad siidist kookonis, millest täiskasvanud mardikas väljub. Eelistavad paiku, kus on mustus, surnud putukad või vana sööt. Nad on öise eluviisiga, munevad teraviljasaadustele ja ka riidele ning nahale. Taluvad hästi madalaid temperatuure, -15°C mõjub aga mõne päeva jooksul surmavalt. Peamiselt on ämblikmardikas tärklist sisaldava toidu kahjur: neid võib leida jahus, küpsistes, lemmikloomatoidus ja teraviljades. Kahjustustest jääb mulje, nagu oleks tegemist mõne puidukahjuriga, kuid augud on suuremad ja ebakorrapärasemad.

Leivamardikas (Stegobium paniceum)

Leivamardika valmik on helepruun mardikas, kes närib teri ja teraviljasaadusi. Ta jätab kahjustatud toodetele ja pakenditele ümmargused 1-2 mm suurused väljapääsuavad. Nende nukke võib leida toiduainetes. Kui neid võtta kätte, võivad nad teeselda surnut. Kahjustatud toiduained on toksilised ning tuleb hävitada.

Jahuleedik (Ephestia kuehniella)

Jahuleedik on 1 cm pikkune liblikas, kelle eestiivad on mustade vöötide ja täppidega ning tagatiivad heledamad, tumeda äärisega. Liblikas muneb kuni 500 muna hoidlate seintele. Väga oluline kahjur veskites, samuti kuivatatud ja värskete toiduainete puhul. Vastne eritab kleepuvat niiti, millega kokku puutudes kleepub sööt kokku, mis ummistab materjali ning võib kahjustada masinaid. Kõige olulisem ennetusviis on ladude puhastamine ehk desinsektsioon.

Tubakaleedik (Ephestia elutella)

Tubakaleediku eestiib on kuni 9 mm pikkune, kitsas ähmsate tumedate ristvöötidega, tagatiib helepruun. Peale nukust väljumist munevad emased paari päeva jooksul toiduallikale: teraviljale, seemnetele jms. Nädala jooksul kooruvad munadest vastsed, kes peituvad vilja alla mitmeks kuuks ja kahjustavad vilja. Alla -3°C temperatuurid mõjuvad kiiresti surmavalt.

Terakoi (Tinea granella)

Terakoi valmikud on 9-14 mm siruulatusega, hõbehallid eestiivad ja kitsad, pikkade ripsmetega tagatiivad. Terakoi kahjustab peamiselt rukki- ja nisuteri. Kahjustust iseloomustab kämpudesse kleepunud ja tühjaks söödud terade esinemine, mille tagajärjel tekib vilja pinnale koorik.

Vilja-mähiskoi (Sitotroga cerealella)

Vilja-mähiskoi eestiivad on hallikaskollased, tagatiivad hallid, pikkade ripsmetega. Tiibade siruulatus 13-14 mm. Vsatne kahjustab ühte tera, mille ühes otsas ta nukkub. Hoidlasse satub ta nakatatud viljaga.

Allikas: Laokahjurite tunnustamise juhend. Tiiu Annuk, 2019.

Sisupank

Märksõnaga "kaer"

2020 talveseminarid

Arylex Active

Clearfield tehnoloogia

Enamlevinud laokahjurid

Humistar

Lubiväetiste katsed

Mulla viljakus

Põhu lagundamine

Starterväetiste katsed

Suvivilja haigustõrje

Suvivilja seemne puhtimine

Suvivilja umbrohutõrje

Teravili siloks

Umbrohtude resistentsusest

Suvivilja sordivalik